Mis on käendus?
Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul, kui on mitu käendajat, siis ka nemad vastutavad võetud laenu eest solidaarselt. Kui laenuvõtja jääb võlausaldajale võlgu, siis on käendaja(d) kohustatud tekkinud võla tasuma.
Enne käenduslepingu sõlmimist uuri:
- Mida sa käendad?
Tarbijakäenduse (see on käendus, mille annab tarbija ehk eraisik) puhul
võib lepingus sisalduda punkt, et käendaja käendab ka laenusaaja
tulevikus sõlmitavaid kohustusi. Näiteks kui käendad sõbra
laenulepingut, kes hiljem jääb võlausaldajale võlgu hoopis oma krediitkaardi
kasutamise eest, siis võib võlausaldaja sinult kui käendajalt hakata
krediitkaardivõlga tagasi nõudma. Kui tulevikus sõlmitavate kohustuse
käendamise punkt lepingus kirjas on, tuleb võimalikult täpselt kindlaks
määrata nende kohustuste sisu. Teine näide on õppelaenu
käenduslepingud, mille puhul võib olla võimalik sõlmida käendusleping ka
suuremale summale, kui seda on iga-aastane maksimaalselt antav
õppelaenu summa, kuna siis ei peaks järgmisel aastal uuesti laenu võttes
käendust uuendama. Sellistele tingimustele tuleb enne lepingu sõlmimist
kindlasti tähelepanu pöörata ja mõelda, kas see on sulle sobiv või
mitte.
- Millises summas sa käendad?
Tarbijakäenduse puhul peab käenduslepingus kirjas olema käendaja
vastutuse maksimumsumma. See tähendab, et kui sinu lepingus on vastutuse
rahalise maksimumsummana kokku lepitud näiteks 5700 eurot ning
laenuvõtja kohustused laenaja ees tulevikus sellest suuremad, vastutad
sina käendajana siiski kuni 5700 euro suuruse summaga.Tasub teada,
et üldjuhul määratakse käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks
veidi suurem summa, kui on laenuvõtjale väljastatud laen. Sellega soovib võlausaldaja garanteerida võimalike tulevaste makseraskuste puhuks ka
intresside, viiviste ja lepingutasude kättesaamise. Käendaja võib
vastutada ka võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude
hüvitamise eest, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse
teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
- Millal pöördub laenuandja sinu kui käendaja poole, kui laenajal on tekkinud probleemid laenu tagasimaksmisega? Võlaõigusseaduse
järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja laenuandja ees solidaarselt.
Seega on võimalik olukord, kus laenuandja pöördub võlanõudega otse sinu
kui käendaja poole, ilma, et ta oleks esmalt pöördunud laenuvõtja poole.Seetõttu
tuleks pöörata tähelepanu, kuidas on käenduslepingus reguleeritud
käendaja vastutus. Eelkõige kas on kirjas, et käendaja vastutab
laenuvõtja kohustuse eest üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa oma
nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Selline säte tähendab, et kõigepealt
peab laenuandja pöörduma võla kättesaamiseks siiski laenuvõtja poole ning kui
see tulemusi ei anna, alles siis hakata võlgnevust välja nõudma
käendajalt.
Käenduslepingus lepitakse reeglina ka kokku, kas
juba sõlmitud laenulepingu muutmiseks on vajalik käendaja nõusolek või
mitte. Käendaja ei vastuta võlgniku poolt peale käenduslepingu sõlmimist
tehtud tehingute eest, välja arvatud juhul, kui käenduslepingu
sõlmimisel on sellisteks muudatusteks ette nõusolek antud.
Reeglina
on käendajal õigus laenulepingu kehtivuse ajal küsida laenuandja käest
informatsiooni laenuvõtja kohustuse täitmise ning tema majandusliku
olukorra kohta. Näiteks selle kohta, kas kohustused on täidetud, milline
on laenu tagasimaksmise olukord ja ega ei ole tekkinud makseraskusi.
Täpsemalt käenduslaenude kohta on võimalik lugeda siit.