Kuidas uuel aastal oma rahaasjad kontrolli all hoida?
Uue aasta alguses on inimestel kombeks lubadusi anda. Üks uusaastalubadustest võiks olla ka oma rahaasjade parem korraldamine, et 2019. aasta tuleks majanduslikult edukam kui mullune.
Mõtle, mida sa sooviksid sel aastal rahalises mõttes saavutada ning sõnasta see konkreetse eesmärgina. Näiteks, tahan teada, kui palju ja millele ma tegelikult kulutan, sest eelmise aasta kogemus näitas, et teenitu kadus sõrmede vahelt kiiresti. Selle eesmärgini jõudmisel võib aidata eelarve koostamine – kui sissetulekud ja väljaminekud üles kirjutad, näed, millele ja kui palju raha läheb ning kas leidub ka kulutusi, milleta saaks hakkama.
Ühtlasi aitab detailne ülevaade kuludest ja tuludest oma rahalisest olukorrast selge pildi ette saada ning siit edasi on võimalik järgmisi
eesmärke seada.
Eesmärke võib olla mitmesuguseid, näiteks:
- Vähendan kulutusi. Lisaks oma tarbimisharjumustele kriitilise pilgu heitmisele vaata üle oma teenuste lepingud, alustades telefonioperaatorist ja lõpetades panga- ja kindlustuslepingutega. Vahel oleme harjumusest jäänud oma kauaaegse teenusepakkuja kliendiks, kuigi võib-olla on samal ettevõttel mõni uus sobivam teenus või tuleks hoopis uurida ka teiste pakkumisi. Võib ka juhtuda, et vahepeal on su vajadused muutunud ja mõnda teenust sa enam ei vajagi.
- Vaatan üle oma pangalepingud. Võib-olla on sul sõlmitud mitte hädavajalikke lisateenuseid, nagu tasuline SMS-teavitus, kui su kontole raha laekub või on sul kolm pangakaarti, millest tegelikult kasutad ühte, kuid kõigi eest tuleb maksta igakuist kaardi hooldustasu? Kui sul on krediitkaart, vaata selle intress ja muud tingimused üle: äkki leidub mõni soodsamate tingimustega krediitkaart või ei vaja sa seda üldse?
- Alustan säästmist.
Säästmise eesmärke võib olla mitu. Üks neist on raha kogumine n-ö
mustadeks päevadeks ja ootamatustega toimetulekuks,
näiteks kui külmkapp
peaks katki minema või jääd nädalaks haiguslehele. Eesmärk võib olla ka
mõne suurema väljamineku jaoks raha kogumisega alustamine – olgu
selleks siis puhkusereis või uue teleka ostmine.
Kuigi soovitatakse säästa vähemalt 5–10% oma igakuisest netosissetulekust, polegi ehk säästmise alustamisel niivõrd oluline, kui palju sa kõrvale paned – peaasi on regulaarse säästmisharjumuse tekkimine. Kui palju sa igakuiselt raha kõrvale suudaksid panna, aitab välja selgitada eelarve pidamine. - Alustan investeerimist.
Aasta alguses rahalisi eesmärke seades võiks mõelda ka pikema aja peale
ette kui äsja alanud aasta. Kui säästmine on pigem lühiajaline raha
kogumine, siis investeerimine on pikaajaline tegevus ja selle puhul
tahetakse teenida oma raha arvel täiendavat tulu. Raha, mida
investeerida, tekib aga üldjuhul säästes. Investeerimiseesmärk võib olla
näiteks oma lastele iseseisva elu alustamiseks stardikapitali kogumine
või endale pensionile jäämiseks lisaraha saamine.
Investeerida saab näiteks hoiustesse, investeerimisfondide osakutesse, aktsiatesse või muudesse varadesse. Kuid kindlasti peaksid arvestama, et investeeriksid raha, mida sul lähema paari-kolme aasta jooksul tingimata vaja ei lähe. Enne raha paigutamisega alustamist tutvu investeerimise põhitõdedega, samuti analüüsi, kui palju sul on kas ühekordselt või igakuiselt võimalik investeerida. Lähemalt saad investeerimisest lugeda siit.
Milline neist võiks olla sinu uusaastalubadus?
- Vaatan üle oma teenustelepingud, alustades telefonioperaatorist ja lõpetades panga- ja kindlustuslepingutega.
- Alustan isikliku või pere-eelarve koostamisega.
- Alustan säästmisega.
- Kui juba säästan, siis suurendan igakuist säästmiseks mõeldud summat.
- Kui vajan mõnda panga- või kindlustusteenust, võtan alati aega erinevate pankade või kindlustusseltside pakkumiste võrdlemiseks ja alles siis otsustan.